Esileht

Uudised

Kutse Haridusfoorumi töörühma "Alternatiivse lapsehoiu ja alushariduse vahekord"

Eesti Haridusfoorumi teemade hulka on algusest peale kuulunud lapse kasvatus kodus, riigis tehtav  töö lapsevanematega ja vajadus lapsevanemaid kasvatustegevuses aidata-toetada.

Kiirete muutuste aeg ühiskonnas on tekitanud olukorra, kus lapsevanem üha enam vajab abi koolieelses eas laste kasvatamisel ka siis, kui laps ühel või teisel põhjusel lasteaeda hästi ei sobi. Sellele probleemile pakuvad lahendust perepäevahoiu tüüpi lastehoiud.

Rahvastikuministribüroo tellitud uurimus “Kohalike omavalitsuste toetus lastega peredele 2008 ja laste päevahoid 2008-2009 Eestis” kokkuvõte tõstatab küsimuse: kas lastehoiuteenus vastab lasteaia õppekriteeriumidele?

Lapsehoiuteenuse hindamisel on kvaliteedi näitajaid palju – lapse rahulolu, kohanemine, sotsiaalsete oskuste areng, tervislik seisund jne. Nii meil kui mujal tehtud uurimused näitavad seis valdkondades lapsehoiupaikade head taset.
Negatiivsena tuuakse aga esile lapsehoiu võimetus anda lapsele alusharidust.
Samas teevad paljud lastehoiud seda lasteaiga võrdses mahus. Lapsehoiu töö ei toimu õppekava alusel, lapsehoid ei ole õppeasutus ja seega ei kuulu ka lasteasutuste hulka.

Sotsiaalhoolekande seaduse alusel lastehoiuteenust pakkuval isikul ei ole kohustust anda lapsele alusharidust. Ametnikud on väljendanud isegi seisukohta, et lapsehoius ei tohi anda alusharidust, sest hoidjal puudub vastav pädevus.
 Lastehoius on  päev struktureeritud (nagu lasteaias) nii, et vahelduvad vaba mäng, juhendatud tegevused, magamine, söömine, õues käimine jne. On loomulik, et pika päeva jooksul lapsed ka õpivad, neid õpetatakse ja kasvatatakse.

Koolieelse lasteasutuse seadus sätestab, et alushariduse võib laps omandada lasteasutuses või kodus, lapsehoidu tõesti ei mainita – aga lapsehoid kvalifitseeritud lapsehoidjatega ongi suhteliselt uus, alles väljakujunev  vorm. Näib, et nii laste, nende vanemate kui ka hoiukohtade edasise arengu  huvides peaks lapsel alushariduse omandamine lapsehoius võimalik olema. Samas oleks tõepoolest kasulik  reguleerida, kes õpetab, mida õpetab, kuidas õpetab ja kes selle eest vastutab.

Sellega seotud küsimusi arutamegi 18. veebruaril 2010 Haridusfoorumi töötoas.

• Kas lapsehoid võiks olla üks kohtadest, kus omandada alusharidust?
• Kuidas reageerida vanemate ootusele ja  vajadusele  lapsekeskse hoiu järele, mis ühtlasi valmistaks ette kooliks?
• Kas lasteaia eelistamine lapsehoiule põhjusel, et just seal toimub õppekava-järgne õpetus, on  õigustatud tingimustes, kus alushariduse võib omandada ka kodus ja kus igal lapsel on võimalik käia eelkoolis?
• Kas lapsehoiul ja lapsehoiul on vahe? Kas peaks olema erinevad nõudmised ja erinevad õigused kodus lapsi hoidvatel erahoidjatel ja lasteaia õppekriteeriumidest lähtuvail lastehoidudel?
• Kas lastehoiud peaksid järgima õppekava? Või on just selle puudumine oluline vabadus, millest ei tohiks loobuda?
• Kuidas mõõta/kontrollida lastehoius läbi viidava õppe-kasvatustöö taset?
• Millised peaksid olema nõuded personalile? See on küsimus lapsehoidja kvalifikatsioonist. Millise haridusega inimesed tohiksid lapsega töötada, millises ulatuses. Millise garantii annab lapsehoidja kutsetunnistus?
• Kas oleks otstarbekas, et lapsehoidjale kõrgema kutsejärgu omistamine oleks seotud alushariduse andmiseks vajalike teadmiste-oskuste omandamisega?
• Ja lõpuks võiksime arutada,  kas lastehoid on pigem sotsiaalteenus või lastepäevahoiuvorm, mis on võrreldav alusharidust pakkuva lasteaiaga  - mida vajavad omavalitsused ja riik?

Ettekanded:
Inger Kraav – Lapsehoiu koht ja maine Eesti ühiskonnas
Mari-Epp Täht – Alusharidus hariduse alusena
Tiia Õun – Lasteasutuse kvaliteedi hindamine
Siiri-Liisi Läänesaar – Lapsehoidjate koolitusest ja lapsehoidjale esitatavatest nõuetest

Kaasamõtlema ja arutlema oodatud on kõik, keda teema huvitab või puudutab!

NB! Registreerimine aadressil www.haridusfoorum.ee. Kui soovite osaleda vaid neljapäeva õhtuses töörühmas, siis saatke sellele registreerimiseks e-kiri aadressil siiriliisi@pki.ee

Tagasi nimekirja